Kas levinud arvamused külmetushaiguste kohta vastavad tõele?
Ära lurista nina! Ära mine märgade juustega õue! Pane köhides käsi suu ette! Igaüks on neid nõuandeid kuulnud oma vanematelt ja räägib sama ka oma lastele. Kas heade kavatsustega antud soovitused ka tegelikult abiks on? Kas külmetushaigusi saab ravida hanerasva, sooja tee ja sidruniga? Loe lähemalt, mis aitab ja mis mitte.
Vale
Haigust ei põhjusta mitte märjad juuksed, vaid viirused ja bakterid. Kui aga immuunsüsteem on nõrgenenud, on soodne pind haigestumiseks loodud. Külmetamine nõrgestab omakorda immuunsüsteemi ja märgade juustega külma käes olek soodustab loomulikult külmetumist.
Vale
Sageli arvatakse, et köhides või aevastades on viisakas panna käsi suu ette. Aga kui köhida pihku, satuvad viirused kätele ja kui seejärel midagi või kedagi puudutada, kanduvad viirused nendele edasi. Nii suureneb oluliselt teiste inimeste nakatamise oht. Seega ära kata suud mitte käega, vaid küünarvarrega.
Nii ja naa
On arste, kes leiavad, et ninaluristamine on parem kui hoogne nuuskamine. Jõuliselt nina nuusates liiguvad väljapaiskuvad õhumolekulid kiirusel kuni 150 km/h. Nii võivad lima ja pisikud sattuda ka ninaõõnde ehk siinustesse ning tekitada seal põletikku. Kõige parem on nina nuusata õrnalt.
Tõsi
Külmetushaigus algab kolme päevaga, kestab kolm päeva ja taandub kolm päeva. Nii räägitakse ja see vastab ka tõele. Kui külmetushaigust ei ravi, kestabki see umbes üheksa päeva.
Tõsi, aga…
Vedeliku tarbimine on kasulik. Soe tee rahustab, traditsioonilised taimeteed võivad sisaldada ka soodsa mõjuga taimseid ekstrakte ja eeterlikke õlisid. Kui aga tee sisse lisatakse kangeid, ürtidega alkohoolseid jooke, siis seda soovitada ei saa. Kuuma õlut samuti mitte.
Tõsi
Innsbrucki Ülikoolis läbi viidud uuringud kinnitavad seda väidet. Siin avaldab mõju naissuguhormoon östrogeen, mis kaitseb naisi ja toetab immuunsüsteemi rakke.
Nii ja naa
Tõepoolest põhjustab külmetamine immuunsüsteemile lisakoormust ning külmal aastaajal levivad ka külmetushaigused. Teaduslikult pole aga veel kinnitust leidnud külma ilma ja külmetushaiguste vaheline otsene seos. Külmetushaigusi võib põhjustada enam kui 200 erinevat viirust, mis levivad ka soojas õhus.
Vale
Neid haigusi tekitavad erinevad patogeenid. Grippi põhjustavad gripiviirused, kuid nn külmetushaigusi võib põhjustada üle 200 erineva viiruse. Külmetushaiguste algus on enamasti vaikne ja hiiliv, kuid gripp algab äkki ja jõuliselt.
Põnevaid fakte viiruste kohta
Nakkusohu raadius on 12 meetrit
Nakkust on raske vältida: külmetushaigusi põhjustavad viirused levivad nakatunud inimeselt teistele inimestele aevastamise, nuuskamise ja köhimise kaudu. Viirused paiknevad piisakestes, mis võivad levida kuni 12 meetri kaugusele. See tähendab kaugemale, kui keskmise bussi pikkus.
Turbokiirusel – kuni 900 km/h
Viirused on kiiremad kui sportauto! Teadlased on mõõtnud aevastamisega välja paiskuva õhuvoo kiirust ja selgus, et tippkiiruseks on kuni 900 km/h. Keskmine kiirus on umbes 140 km/h. Sellisel kiirusel liikuvad viirused jõuavad sinuni enne, kui jõuad selja pöörata.
Levinud kodused viirusepesad
Teleripult, telefon, ukselink – kõik need esemed, mida tihti puudutatakse, aitavad viirustel levida. Kahjuks kuuluvad sellesse kategooriasse ka laste mänguasjad, arvutiklaviatuur, mängukonsoolid ja muud seadmed. Mõned viirused on eriti elujõulised ja suudavad soodsal pinnal elus püsida kuni 72 tundi. Seetõttu on pidev puhastamine ja desinfitseerimine väga tähtis.
Viirused on kõikjal me ümber
Viirused on ühistranspordi käsipuudel ja validaatoritel. Tööl pesitsevad viirused telefonidel, klaviatuuridel, seadmetel, kohvimasinatel, uksekäepidemetel ja mujalgi. Ettevaatlik tasub olla kõikjal avalikus ruumis, kus palju inimesi koos - kontorites, kauplustes, söögikohtades, üritustel või ühistranspordis.
Juhised viirushaigustesse nakatumise vältimiseks
-
![]()
Väldi rahvarohkeid kohti ka õues liikudes. Hoia teiste inimestega vähemalt 2-meetrist distantsi. Kasuta näomaski kohtades, kus liigub palju inimesi (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuavad piisknakkused teisteni.
-
![]()
Pese sageli ja põhjalikult käsi sooja vee ja seebiga (vähemalt 20 sekundit), eriti pärast aevastamist, köhimist või kontakti haige inimesega. Kui ei ole võimalik käsi pesta, siis võib neid desinfitseerida mõne alkoholipõhise vahendiga.
-
![]()
Puhasta ja desinfitseeri esemed või pinnad, mis võivad viirustega kokku puutuda.
-
![]()
Väldi suu, nina ja silmade puudutamist.
-
![]()
Söö mitmekülgselt ja tervislikult ning harrasta tervislikku eluviisi.
